
Kalaallit naapisimaakkit
Kalaallit inoroorsaarumatuut angerlarsimaffimminnut tikilluaqquaasi. Kaffillerneq nuannersunillu oqaluttuarneq akiugassaanngitsut atorluarsigik.
Kalaallisut
Angalanissamut allagartamik 3000 kr-inik nalilimmik makitsinissaq tullia: jannuaarip 29-iani 2024
Det kan tage op til 30 sekunder for oprettelsen....
Maannakkut isertarfikkut isissuutit teqeqqup talerpiata tungaaniittoq toorlugu, atuisutullu nutaatut profililiorlutit.
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Emaili nassaarisinnanngilarput
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Ilisarnaatit arfineq pingasut, naqinneq angineq, normorlu
- naqinneq mikisoq
- naqinneq angisooq
- Normoq
- ilisarnaat
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Kode isissutissat allangorpoq!
Timmisartup normua
Dato
Timmisartuussivik
Angalanerup sivisussusaa
Aallarfissaq
Aallarfissaq
Tikinneq
Tikinneq
Inniminniinernut normut arfinilinnik ilisarnaateqarpoq, kisitsisinik naqinnerinnillu imaqarsinnaaluni
Immersugassaq immersorniariuk
Inniminiineq atuutinngilaq
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Inniminniinerit ilanngunneqarpoq
Narsaq kangerluppaat qeqqanni Qaqqarsuup 685 meterisut portutigisup ataani inissisimavoq. Sermit iigartartut illoqarfiup avannaa tungaaniittut ilulissanik aniatitsisuupput kangerluillu puiserpassuaqarput, kapisileqarput, eqaloqarput tikaagulleqarlutillu. Silaannaa atoruminartuuvoq; aasami 22 gradit missaannik kiattarluni ukiumilu 17-inik issittarluni.
Innuttaasut
Narsami innuttaasut amerlanersaat savaateqarnermik aalisarnermillu inuussutissarsiuteqarput. Takornariaqarneq kiffartuussinerlu aamma illoqarfittaani suliffeqartitsivoq. Narsaq- eqqaani nunaqarfeeqqanut sanilliullugu illoqarfissuuvoq. Savaaqqanut toqoraaveqarnera, kulturikkut illoqarnera, Kalaallit Nunaanni igasut pikkorinnersaasa ilaasa ilinniarfiannik Inuussutissalerinermik Ilinniarfeqarnera, taamaasillunilu inuusuttunut sammisassaqarfiujuaannarnikkut, inuusuttut Narsamiiginnarnissaannut imal. ilinniariartorlutik suliartorlutilluunniit Narsamut pinissaannut tapertaapput.
Qallunaatsiaat kulturiat
Narsaq qallunaatsiaat kulturiannik naapitsinissamut periarfissaqarluarpoq. Kulturikkut illumi ataavartumik saqqummersitat qallunaatsiaat inooriaasaannik, sakkuinik atisaannillu oqaluttuarput. Erik Aappalaartoq sugisanilu ukiut 1000-it sinnerlugit matuma siorna Kalaallit Nunaannut pisut, qanoq inuusimanerat ukiullu 500 missaasa qaangiunnerini nassuiaatissaqartinneqanngitsumik periarfeerunnissamik tungaanut, Kujataani nunaatiminni ajunngitsumik inuusimanerat takorloorsiuk.
Qanorsuaq ujarattarumagaanni
Kuannersuit ukiuni kingullerni uraneqarnera tugtupitseqarneralu pisutaallutik immikkut pingaaruteqalerpoq. Qaqqaq illoqarfiup avannaata kangiatungaani km-it arfineq pingasut missaannik ungasissusilimmiippoq ujarassiornermillu soqutiisalinnut assut kajungernartuulluni.
Kalaalimineerniarfik immikkut ittoq
Kalaallit Nunaanni illoqarfiit pimoorussisut allat assigalugit Narsaq aamma kalaalimineerniarfeqarpoq. Narsamili kalaalimineerniarfiup saarulliit, puisit neqaat eqaluit killingini- kuannit, naatsiiaat ruuallu tuniniagassatut iliorarneqarsimanerat allaassutaavoq. Kujataanimi naatitanik naatitsilluarfiusartumi ippugut.
Allaanerulluinnartunik misigisassanut tikilluarit. Sumi allami aput, siku, qaqqat, imaq arferillu narsaatit qorsuusut naatsiianik naatitsiffiusut qanittuaniippat? Nutaanik pissanganartunik misigisassarsiorit uani.
Kalaallit naapisimaakkit
Kalaallit inoroorsaarumatuut angerlarsimaffimminnut tikilluaqquaasi. Kaffillerneq nuannersunillu oqaluttuarneq akiugassaanngitsut atorluarsigik.
Itsarnisarsiorneq
Avannarpasissumiit kujasissumiit tikiupput –oqaluttuarisaaneq ukiut 4500 matuma siorna pisimasunik aallaavilik kulturikkut, oqaluttuatigut piviusuutitatigut, upperisatoqqatigut inutsigullu ersiuteqarpoq.
Qajartorneq
Kalaallit Nunaanni qajartorneq, qajamik nutaaliamik atuinermik misilittagalinnut, immami iluliarasaartumi nipaatsumilu angalaarnermik nuannarisalinnut tulluartuuvoq.
Aliikkutaralugu aalisarneq
Aalisarneq, qarsorsat, neqitaasat kaavittut aalisakkallu suugaluarnersut soqutigisaraagit? Kalaallit Nunaanni piffinni assigiinngitsuni aliikkutaralugu aalisarneq ukioq kaajallallugu nuannisaatigineqartarpoq. Immikkut ittumik aalisarnermik misigerusukkuit Kalaallit Nunaanni aliikkutaralugu aalisarneq misilitassaqqippoq!
Pisulluni ingerlaarneq
Nunaqarfinniit illoqarfinniillu nunap timaani tatsit qaqqat imarlu tikikkuminartuupput. Kalaallit Nunaanni pisummik angalaassaguit, nunap assinga sumiissusersiullu puigussanngilatit, imaluunniit misilittagalimmik angallassisoqarit.
Umiartorneq
Angallammut ikineq, niuneq, nunaliarneq, ikeqqinnerlu! Pinngortitami kusanangaartumi umiarsuarmik angalaarneq, tupigusunnermik annertuumik nassataqartartoq, misiginngitsoorniaqinagu.
Puilasut kissartut
Kujataani qeqertami Uunartumi imermi 38 gradinik kissassusilimmi inuunerissarnissamut periarfissaqarpusi. Imeq puilasunit pingasuneersuusoq tatsimut ujaqqanik sapusiukkamut kuuppoq.
Katersugaasiviit eqqumiitsuliallu
Qalipakkat, ujaqqat saarngillu. Kalaallit Nunaanni katersugaasiviit nunap kulturikkut kingornussaanik nutaalianik atortoqarluni takutitsiviupput.
Arfersiorneq
Kalaallit Nunaata imartaa arfernik ulikkaarpoq. Miluumasut taama angitigisut qanillivillugit isiginnaarlugit tupinnangaarmat oqaasissaaleqinarsinnaasarpoq.
Events
Kalaallit Nunaat immikkut ittunik misigisaqarnissamut sapiissusilinnik kajungilersitsijuartuuvoq. Misigisassat ukiut tamaasa pisartut, nunami pinngortitaq kulturilu- innutaasut peqatigilluinnarlugit neqeroorutaasarput.
Kusanartumik nerisassioriaaseq
Nunarsuarmi neriniartarfiit kusanartunik nerisassiortartut pitsaanersaasa ilaat Kalaallit Nunaanniipput. Nerisassallu umerneqarsinnaasut, nunap nammineq pissarititaanik suliaasut takuneqarsinnaavoq.
Piniarneq
Aallaaniartartut kissaatigigajuttarpaat tuttumik umimmammilluunniit tammajuitsussamik pisaqarnissaq. Kalaallit Nunaannilu pinngortitami inoqarfinniit ungaserujussuanngitsumi pisarpoq; Danmarkimiit aallarninniit nal.ak. tallimat qaangiutiinnartut piniariarlutit aallassaatit.
Nipilersorneq
Kalaallit siullerpaamik qilaatersorneranniit nipit uummammeersut pinngorput. Ullumikkut nipilersortartut tamatuminnga ingerlatitseqqittuupput.
Pisiniarfilerineq
Ullutsinni ilusilersuillammaat nutaaliortuupput Kalaallit Nunaannillu oqaluttuaqqittuullutik. Takukkit, attukkit malugikkillu.
Qaqqasiorneq
Qaqqat misigisassarpassuallit qaniniagassaqqissuupput. Tamaani qaqqasiornissassinnut naapertuuttunik portusuunik pukkitsunillu qaqqaqarpoq.
Narsap eqqaani qaqqaq mineralinik immikkut ittunik akoqarmat ujaqqanillu katersisartunit ujarassiuunillu kajungerineqarluarmat,
Ujarak aapaluttoq pinnersaasiarineqartartoq tugtupit Narsap eqqaani Ilimmaasami taamaallaat nassaassaasoq. Ujarak pinnersaasiassaq taanna Kalaallit Nunaata ujaraatut isigineqartoq,
Palasip taalliortullu Henrik Lund-ip (1875-1948) nammineq illuliaa maanna kikkunit tamanit takuniarneqarsinnaasoq,
Nunarsuarmi mineralit ilisimaneqartut 3500 akornanni 500-it missaat Kalaallit Nunaanni nassaassaasut,
Pisunneq allakkajaamillu unnuiffissarsinissaq soqutigigukkit savaateqarfiit aqqusaartorlugit Kalaallit Nunaanni nunaatilittut inuuneq misigiuk. Savaateqarfiit amerlasuut unnuiffissamik neqerooruteqartartut.
Nunarput tupinnartunik, kusanartunik alutornartunillu ulikkaarpoq. Tikiffissat tullia uani nassaariguk.
Atuaruk qanoq Club Timmisami angalanerit nalunaarsorsinnaanerlugu. Nalunaarsornerit tamaasa makitsissutissamik pissaatit, angalanissamullu allagartamik 3.000 kr-nik nalilimmik makiteqataallutit.