Club Timmisamut ilaasortanngorit
Club Timmisami ilaasortanngorputit
Maannakkut isertarfikkut isissuutit teqeqqup talerpiata tungaaniittoq toorlugu, atuisutullu nutaatut profililiorlutit.
Kode isissutissaq allanngortiguk
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Emaili nassaarisinnanngilarput
Angalanissat ilannguguk
Inniminniinernut normut arfinilinnik ilisarnaateqarpoq, kisitsisinik naqinnerinnillu imaqarsinnaaluni
Qasigiannguit
Qasigiannguani ilisarnaatit ilangilluinnarpaat Qaqqarsuaq 450 meterisut portutingisoq, taannali kusanartorujussuuvoq aammalu saqqarsarnertitsillaqqittoq. Saqqarsarneraangami anoraa kujasimminngaanneertarpoq kisianni aamma qaqutingoorluni.
Aasakkut sineriammut sanilliullungu kiannerusarpoq, kangerliumaninnguup iluaniikkami qaqqamillu illersorneqarnini pissutingalungu.
Qasigiannguit assigiinngittunik angallavigineqarsinnaavoq. Aasakkut umiatsiamik, sinersortaamilluuniit tikinneqarsinnaavoq. Ukiukkut qulimiguulimmik tikinneqarsinnavoq, imaq qerissimatillugu.
Qasigiannguini misigisassat
Katersugaasivik
Qasigiannguani katersungaasivik assingiinngitsorpassuarnik takusassaateqarpoq. Qanga inoqqaat ukiut 4500 matuma siorna Saqqaq kulturimik taangorneqartumiik maannakkut kalaallit inoqqaavinut tassa Thule kulturimik taajungaanniit, kalaallit nunaata ineriartorneranut takusassaateqarluartuupput.
Aammattaaq assingiinngitsunik sammisaqarlutik takutitsitsisarlutik, assersuutingalungu aalisarnermut atortunik takutitsisarput. Thule kulturip illua nutaaneq heliport qaangerlungu qaqqajunnamiittoq aamma takuniarneqarsinnaasut ilangaat.
Aasaanerani ulluni aaliangersimasuni qajariarneq, pisisserneq qanga pisissinik atorluni pisisserneq aamma sananeq misilinneqarsinnaapput.
Nunaqarfik uumassusilik
Aasat tamaasa Qasigiannguit Katersungaasiviata ingerlattuaannalernikuusaa suliniut nunaqarfik uumassusilik aasaanerani takuniarneqarsinnaavoq.
Katersugaasivinni allanarnerpaat ilaat Qasigiannguani aasaanerani Nunaqarfik uumassusilik takornariarneqarsinnaavoq. Katersugaasiviup qanga inooriaaseq, piumassutsiminnik sulisut ikiortigalugit, atisatoqqat piniutaasimasullu takutitassiaraat
Kulunnguaq Race
Kulunnguaq Race ukiut tamaasa aasaanerani aaqqissuunneqartarpoq. Arpalluni unammineq nunakkut ingerlasarpoq takissutsillu 2 kilometerimiit 24 kilometerit tungaanut arpanneqarsinnaallutik. Takissuseq sorleq tinguneqarnersoq apeqqutaalluni sumiiffissaq inissinneqartarpoq, imaassinnaasoq angallammut ilaallutit ikaatseqqaartariaqartutit Qasigiannguillu illoqarfiup qeqqata tungaanut nunakkut arpassallutit.
Kulunnguaq Run ingelanneqareernerata kingorna unnukkut aamma nipilersortoqarluni aliikkusersuisoqartarpoq.
Uumasut
Qasigiannguit eqqaa uumasoqarluartuuvoq. Umimmaat, tuttut, eqallut, nerlerit, puisit aqissillu aamma pisarineqarluartartut ilangivaat.
Aasakkut umimmaat qiviutik katangaleraangamikkit nunami katersorneqariaannaasarneri alutornarluinnartarput.
Takornariarneq
Qasigiannguit nunarujussuuvoq taamaasilluni isorartuumut pisuttuarluni, qamuteralammik qimmussinniluunniik ingerlaarfigissallugu periarfissaqarluarluni.
Snescooterinik imaluunniitt qimussimik orninneqarluartartut ilangaat illu unniusarfik Tasiusamiittoq.
Aammattaaq immikkuullarilluinnartoq taamaani misingineqarsinnaavoq tassaasoq ulluni marlunni pingasuniluunniit qimusserluni unnuinertalimmik ingerlaarneq.
Ulluni marlunni Ilimanaq nunaqarfik asimi unnuinertalerlungu orninneqarsinnaanera periarfissaavoq iluatsitsilluinnaraannilu aamma aqqutaani uumasunik takusoqarsinnaalluni.
Qasigiannguani umimmannik takornariartitsineq misigisassarpassuit ilangaat, aamma pisuttuarneq, arfersiorneq, qimussinerlu. Kallaallit qimmii qanillineqarluarsinnaapput oqaluttuarineqarlutillu, takornarialerisoq imaluunniit nunaqarfimmioq ikiortigalugu.
Qasigiannguit illoqarfinnut allanut takorannersunut qaninnerata angalaneq ajornanngitsumik periarfissaqartippaa. Aasakkut Qeqertarsuup tunuanut, illoqarfinnut nunaqarfinnulluunniit allanut, sermersuarmut, arfernilluunniit takornariarnissamut umiatsiamik angalaarfinginissaanut periarfissarpassuaqarpoq.
Arsarnerit
Siulitta oqaluttuaataaneersut ilaat suli aamma massakkumut upperineqarluartartut ilaa arsarnerit kusanarluinnartut pissusaat taarsisalerneraniik qaammariartulerneranut Qasigiannguani kusanarluinnartumik illoqarfimmut qulangiusimasarput misingisassarsiorfingikkit. Arsarnerit immikkuullarilluinnarneri paasisassarsiorfingikkit imaluunniit assiliiviit nassarlungu arsarnerit kusanarluinnartumik assilikkit illoqarfik qaqqarsuillu ilanngullungit.
Qasigiannguani misigisassat
Allaanerulluinnartunik misigisassanut tikilluarit. Nutaanik pissanganartunik misigisassarsiorit uani.
ILISIMAVIUK
Kalaallit nunaat marlunnik efterskoleqarpoq. Villads Villadsen efterskoli Qasigiannguani inissisimavoq, ilinniartunik 80-nik inissaqarluni. Efterskoli aappaa Maniitsumi inissisimavoq.
Kalaallit Nunaanni Qasigiannguit illoqarfik qangarnisaanersaat tullerivaa.
Qasigiannguit katersugaasiviata illua illoqarfimmi qangarnisaanersaavoq, illoqarfik tunngavilerneqarmalli qangattaneqarsimammat.
PAASISSUTISSAT
Qasigiannguit 1734-mi tunngavilerneqarsimavoq, 1040-t missaani inuttussuseqarluni.
Qasigiannguit siornatigut Christianshåbimik taaneqartarsimavoq, Kunngiungaluaq Christan VI ataqqiniarlugu.
Qasigiannguit Kommuni Qeqertaliup ataani illoqarfiuvoq.

Tikiffissat allat
Nunarput tupinnartunik, kusanartunik alutornartunillu ulikkaarpoq. Tikiffissat tullia uani nassaariguk.