
Aasiaat
Qeqertarpassualimmut feriarnissaq pileritsaassinnaaviuk? Taamaappat Aasiaat Qeqertarsuup Tunuani kujasissumi inissisimasoq tamatumunnga piukkunnarluartuuvoq
Kalaallisut
Angalanissamut allagartamik 3000 kr-inik nalilimmik makitsinissaq tullia: jannuaarip 29-iani 2024
Det kan tage op til 30 sekunder for oprettelsen....
Maannakkut isertarfikkut isissuutit teqeqqup talerpiata tungaaniittoq toorlugu, atuisutullu nutaatut profililiorlutit.
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Emaili nassaarisinnanngilarput
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Ilisarnaatit arfineq pingasut, naqinneq angineq, normorlu
- naqinneq mikisoq
- naqinneq angisooq
- Normoq
- ilisarnaat
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Kode isissutissat allangorpoq!
Timmisartup normua
Dato
Timmisartuussivik
Angalanerup sivisussusaa
Aallarfissaq
Aallarfissaq
Tikinneq
Tikinneq
Inniminniinernut normut arfinilinnik ilisarnaateqarpoq, kisitsisinik naqinnerinnillu imaqarsinnaaluni
Immersugassaq immersorniariuk
Inniminiineq atuutinngilaq
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Inniminniinerit ilanngunneqarpoq
Kalaallit siullerpaamik qilaatersorneranniit nipit uummammeersut pinngorput. Ullumikkut nipilersortartut tamatuminnga ingerlatitseqqittuupput.
Assiliisoq Mads Pihl
Rapperneq Kalaallit Nunaannit pinngortuugunarpoq. Kalaallit nipilersornikkut qangaaniilli ileqqutoqaat tassaavoq tivaneq inngernerlu. Nipilersuummit rytmi ataaseq erinarsuummmut ingiuisuuvoq – tassalu qangatut rapperneq.
Qanga qilaat qissiamik sinaakkuteqarpoq. Ipua ujallunik imal. amernik amitsukujuunngorlugit killukkanik ivertinneqartarpoq. Qilaat eqalussuup ilumiuisa ameraasaannik, puisip inalugaanik nannulluunniit aqajaruanik amerneqartarpoq. Qisummik puisilluunniit najungasuanik qilaatip sinaanut tutsittakkamik katuaqartarpoq. Tivaneq upperisarsiornermut –aaqqiagiinngissutinillu aaqqiiniarnermut tunngatinneqarsimavoq. Aaqqiagiinngissutillit sapinngisartik tamaat imminnut nikassaatigalutik nikittaallutik tivallutillu qilaatersortarput. Ullutsinni rapperluni unamminernisuulli iluarineqarnerpaaq ajugaasuusarpoq. Kristumiussutsip eqqunneqarnerani tivaneq inerteqqutaalerpoq. Kulturimut ilaatillugu tikeraanut nuannaarutaasumik- immaqalu isumassarsisitsisumik- ullumikkut atorneqarpoq.
Kalaallit illoqarfinni nunaqarfinnilu tamani oqaluffinni erinarsoqatigiinnilu tussiarnermik erinarsornermillu nuannarisaqartuupput. Arlaannik pisoqartillugu nalliuttorsiornerni pisortatigoortunillu aaqqissuussinerni erinarsoqatigiit akuttunngitsunik, kalaallisut assuutitik atorlugit appittarput.
Nalliuttorsiualaarnerni suugaluani kalattoorneq nuannarineqartaqaaq. Ilikkaruminartuuvoq tikeraartutullu iluatitsinikkut misilitsinneqarsinnaavoq.
Kalaallit inuusuttut akornanni nipilersorneq uummaarisseruttorpoq. Julie Berthelsen, Angu kiisalu Rasmus Lyberth, Kalaallit Nunaata avataani aamma ilisimaneqarluarput. Nive Nielsen-ip Simon Lynge-llu nipilersornikkut nunarsuarmi tusaamaneqalerniarnertik aallarteruttorpaat. Myspace.com aqqutigalugu illoqarfiillu nipilersuutaarniarfiini- suugaluanik nuannarisalinnut nipilersugaatilinni- tusarnaakkit. Atlantic Music-ip nittartagaani kalaallit nipilersugaannik amerlasuunik umigassaqarpoq.
Kalaallit Nunaat tupaallannartunik ulikkaarpoq, nuna kusanartoq aamma misigisassat alutornangaartut. Ataani ornikkusullugu sinnattorisat nassaariuk
Aasiaat
Qeqertarpassualimmut feriarnissaq pileritsaassinnaaviuk? Taamaappat Aasiaat Qeqertarsuup Tunuani kujasissumi inissisimasoq tamatumunnga piukkunnarluartuuvoq
Kangerlussuaq
Kangerlussuaq mittarfiinnaanani allarpassuarnik periarfissaqarpoq. Timmisartumit niugussi pinngortitaq saassinniippoq. Tassani sermersuup iigartarfissua ajornannginnerusumik qanillattorsinnaavarsi.
Ikerasak
Ikerasak qeqertami Uummannap kujataatungaani nunaqarfiuvoq. Inissisimanera aalisarnissamut piniarnissamullu periarfissanik ulikkaarpoq, ukioq naallugu pisassaallutik puisit, qalerallit, qeeqqat, tuttut umimmaallu
Ittoqqortormiit
Illoqqortoormiut illoqarfiat timmisartumiit alakkaruk, illullu qisunnik sanaat kusanartut ersarissunik aappalaartunik tungujortunillu qalipaatillit siammarsimasut takukkit. Illoqarfik nunalu allanngutsaaliugaq ataatsimoortut, ileqqutoqqat, kulturi pinngortitarlu nalissaqanngitsut.
Isortoq
Isortoq Tunumi Tasiilamit 100 km-it missaannik kippasinnerusumiippoq Ammassallillu nunaqarfiinit minnersaallunilu kujasinnersaavoq. Sermersuarmik qarsutsisunut Isortoq immikkooruteqarluinnartuuvoq.
Kullorsuaq
Kullorsuaq pilersinneqarpoq 1928-mi atserneqarlunilu qaqqaq nunaqarfiup eqqaaniittoq malillugu, kullorujussuangasoq. Piniarneq aalisarnerlu inuutissarsiutit pingaarnersaraat pingaartumi puisit, qilalukkat qernertat qaqortarlu pisarineqartartut.
Kulusuk
Kulusuk Ammassallip eqqaanni nunaqarfeerannguaq Tunumut isaariaavoq. Qeqertaaqqami innuttaasut taakku aalisartuusut piniartuusullu takornarissanik sungiussilluarsimasuupput inussiarnersuullutillu.
Aappilattoq (Upernavik)
Aappilattoq Kalaallit Nunaata kitaani nunaqarfiuvoq, Upernavimmik pigineqartoq.
Sisimiut
Sisimiut illoqarfimmut nutaaliaasumut assersuutissaavoq, eqqaa inunnit silaannarissumiikkusuttunit timikkullu imminnut unammillerusuttunit ornigarneqarluartoq.
Kangersuatsiaq
Kangersuatsiaq Upernaviup kujataani inissisimavoq ungasissuseqarluni miss. 56 kilometerinik nunaqarfippassuanilu qaninnersaalluni Upernavimmut. Ilisimaneqaatigivaa kusanassutsini paarilluakkallu illut.
Maniitsoq
Maniitsoq pinngortitamik sisorarnermillu nuannarisalinnut alianaalluinnartuuvoq. Illoqarfik qeqertamiittoq qeqertanullu allanut siammarsimasoq ikaartarfeqartitserpoq.
Kuummiut
Kuummiut tunumi Kalaallit Nunaanni kusanarnerpaat ilaanni nunami inissisimavoq. Nunaqarfinni tunumiittuni kisiartaalluni aalisakkeriveqarpoq, peqqutaaqataasunut peqqutaapput, ukiakkut talittarfik sikuneq ajormat.
Nanortalik
Ilungersunartorsiorfiusumi eqqissisimasinnaavit? Nanortalik siooragisaqaratik qaqqasiortartunut, qajartortartunut nunakkullu pisuttuartartunut ornigannaajuvoq, immaqalu nannumik naapitsiffiusinnaalluni.
Narsaq
Qaqqarsuup ataani ippoq illoqarfik Narsaq, ukiorpassuunngitsut matuma siorna tunngaviligaq narsaarsuarmilu qorsooqqissumiimmat, Kujataani angalanissami aallaavigissallugu iluartoq.
Narsarsuaq
Mittarfimmiit km-it qulaaluaannaat ingerlagaanni sermersuaq tikittariaqarpoq. Iigartartumut qannguluttumut pisuttuarit imal. Erik Aappalaartup naasorissaasup illuliaani takisuumi qallunaatsiat qanillikkit.
Niaqornat
Niaqornat Nuussuup sineriaani avannamut inissisimavoq, Uummannap kangerluata naanerani Diskobugtimut. Inuttaasut inuuniuteqarput piniarnermik aalisarnermillu assigiinngitsorpassuarnik.
Nuussuaq (Upernavik)
Nuussuaq avannaata kitaani inissisimavoq qeqertaasami Nuussuarmik atilimmi 200 kilometerit missaani Upernaviup avannaaniilluni.
Pituffik (Thule)
Pituffik (Pituffik Space Base) amerikkarmiut sakkutooqarfigaat, tassaniinneq akunninnerlu immikkorluinnaq ittunik maleruagassartaqarpoq.
Ilulissat
Sermip iigartarfiata eqqaaniilluni iluliarsuit ataqqinarpasillutik sarsuasut isiginnaarlugit inuuneq pitsaanerpaaffissaminut qaffakaattutut ilisarpoq. Ilulissat kangerluat tupinnanngitsumik Unescop nunarsuatsinni eriagisassatut kingornussat nalunaarsuiffiannut ilanngunneqarnera tunngavissaqarluarpoq.
Qaanaaq
Qaanaaq Kalaallit Nunaanni illoqarfiit avannarlersaraat. Immap tungaanut sivinganermiilluni Kalaallit Nunaanni illoqarfinnut allanut assingunngilaq. Aqquserngit narlusuut akornini illut tulleriiaarlutik inissisimapput.
Saattut
Saattut nunaqarfeeraavoq, 26 kilometerinit avannarpasissuseqarluni Uummannamiit.
Qaqortoq
Kujataani illoqarfiit pingaarnersaat, inuusuttut ilinniarfiat, taaguummik ”Kalaallit Nunaanni illoqarfiit alutornartut alianaannerpaallu ilaannik” ilisarnaatilik.
Saqqaq
Saqqap seqernup saqqaagaaniinneq ateqaatigaa, taamalu atserneqarsimanera piaarinaatsoornerinnaanngilaq, Kitaanimi nunaqarfinnguaq taanna Qeqertarsuup Tunuani Ilulissanit 100 km-it missaannik avannarpasinnerulluni qeqertaasap Nuussuup kujataa tungaaniippoq.
Qaarsut
Nunaqarfimmut piviusumut takornariaritsi imal. Qaarsunit aallaaveqartumik Uummannami misigisassarsioritsi avannarparternerullusiluunniit angalagitsi. Oqaluttuarisaaneq inuillu kulturiat soqutigigussigik Qilakitsoq takornariarsiuk.
Savissivik
Qimusseriarsuup avannarpasissuani sinerissami nunaqarfik inissisimavoq ateqartoq Savissivik qeqertamiilluni, ungaluneqarsimasutullusooq sermersuarmit illuni, imarpissuarmut sammilluni.
Sermiligaaq
Nunaqarfik Sermiligaaq kusanaqisumiippoq qeqertaasami Kalaallit Nunaata tunuani 100 kilometerini avannaaniilluni Tasiilap. 200 sinnulaarlugit inoqarpoq isumalluutaavoq piniarneq aalisarnerlu.
Siorapaluk
Sioarapaluk avannarpasinnersaavoq ’ilumoortoq’ nunaqarfik Kalaallit Nunaanni – Nunarsuarmimi tamani, amerlasuut isumaat malillugu. Taamaallaammi mittarfeqarfiit sakkutooqarfiillu inoqartut avannarpasinnerupput.
Tasiilaq
Tasiilaq Kong Oscar Fjord-ip sinaani qaqqap innaani qaqqarsuarnit qutaarluusunit qaavi aputaajuitsunit unguneqarsimalluni inissisimavoq. Taanaannarluunniit pissutigalugu illoqarfik takornariagassaqqissuuvoq.
Tasiusaq (Upernavik)
Nunaqarfik avannaaniittoq kujataaniittup aapparaa ateeralugu, Tasiusaq, Upernavimmiit avannamut 71 kilometerinik ungasitsigisumiilluni Qaasuitsup Kommuneaniilluni.
Tiniteqilaaq
Tiniteqilaaq Ammassalik qeqertaasa tallimaasut ilagaat nunaqarfik. Nunaqarfik Ikasativaq-kangerluata illuatungaaniippoq Sermiliup tungaanut, tunumi sermersuaqarfiusumut.
Upernavik
Upernaviup eqqaata untritilinnik qeqertaqarnera feeriarnermi qajartornissamut naleqqulluinnartuuvoq. Tamanna anorimut oqquuvoq, qatsunngarittarluni pinngortitarlu nalissaqanngilluinnartuulluni. Nunaqarfiit aqqusaartorlugit qajartorsinnaavusi. Juuli-miit aggustimut innuttaasut tikilluaqqusisaqaat. Juuni qaammat aatsaat siku aakkiartulersarpoq.
Upernavik Kujalleq
Upernavik Kujalleq, siusinnerusukkut danskisut ateqartinneqarsimavoq ’Søndre Upernavik’, kujasinnerpaajusoq Upernaviup qeqertarpaani.
Uummannaq
Isit isigisut tarnerlu misigisanik ulikkaartoq apeqqutaallutik Uummannaq Kalaallit Nunaanni sumiiffiit pinnernersaattut inuit ilaannit nalilerneqartarpoq. Illoqarfimmut qaqqarsuup uummatitut ilusillip killinganiittumut tikilluaqqusivugut.
Allaanerulluinnartunik misigisassanut tikilluarit. Sumi allami aput, siku, qaqqat, imaq arferillu narsaatit qorsuusut naatsiianik naatitsiffiusut qanittuaniippat? Nutaanik pissanganartunik misigisassarsiorit uani.