
Sisimiut
Sisimiut illoqarfimmut nutaaliaasumut assersuutissaavoq, eqqaa inunnit silaannarissumiikkusuttunit timikkullu imminnut unammillerusuttunit ornigarneqarluartoq.
Kalaallisut
Angalanissamut allagartamik 3000 kr-inik nalilimmik makitsinissaq tullia: jannuaarip 29-iani 2024
Det kan tage op til 30 sekunder for oprettelsen....
Maannakkut isertarfikkut isissuutit teqeqqup talerpiata tungaaniittoq toorlugu, atuisutullu nutaatut profililiorlutit.
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Emaili nassaarisinnanngilarput
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Ilisarnaatit arfineq pingasut, naqinneq angineq, normorlu
- naqinneq mikisoq
- naqinneq angisooq
- Normoq
- ilisarnaat
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Kode isissutissat allangorpoq!
Timmisartup normua
Dato
Timmisartuussivik
Angalanerup sivisussusaa
Aallarfissaq
Aallarfissaq
Tikinneq
Tikinneq
Inniminniinernut normut arfinilinnik ilisarnaateqarpoq, kisitsisinik naqinnerinnillu imaqarsinnaaluni
Immersugassaq immersorniariuk
Inniminiineq atuutinngilaq
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Inniminniinerit ilanngunneqarpoq
Qalipakkat, ujaqqat saarngillu. Kalaallit Nunaanni katersugaasiviit nunap kulturikkut kingornussaanik nutaalianik atortoqarluni takutitsiviupput.
Assiliisoq Rebecca Gustafsson
Arajutsisaqarusunngitsuni pisulluni angalaarneq angusassaqarnarneruvoq. Kalaallit oqaluttuarisaanerat qanillattoruk najukkamilu katersugaasivik pulaaruk. Illoqarfiit nunaqarfiillu imminnut pingaartittut, qanga piusunut utersaarnissamut periarfissiipput. Katersugaasivinnut arlalinnut takusaasut misiliisinnaapput, attuisinnaallutik ilinniarsinnaallutillu.
Kalaallit Nunaanni eqqumiitsuliorneq oqaluttuarisaanerlu assaat paarlassimasut assigalugit ataqatigiipput. Katersugaatit ilarpassui eqqumiitsulianik, Kalaallit Nunaanni immikkoorutilinnik takutitsisuupput. Ilulissani Sisimiuni Nuummilu, Kalaallit Nunaanni kulturimik pinngortitamillu ersersitsisunik eqqumiitsulianut katersugaasiveqarpoq. Illoqarfiit kulturikkut illorsui eqqumiitsulianut ullutsinneersunut ilaatigut saqummersitsisarnernut, isiginnaartitsinernut qitiupput.
Tupilaat assigiingitsorpassuit, umiat, qaannat, atisat piniutillu, ilaatigut tassaapput kalaallit inuuniarnerminni atugaannik kulturiannillu ersersitsisut. Nanortalimmi ass. nunarsuarmi pisoqaanerpaamik 1140-p missaaneersumik umiaqarpoq. Taanna issittumi ilisimasassarsiortumit eqqumiitsuliortumillu Eigil Knuth-imit avannaani 1948-mi nassaarineqarpoq.
Ilulissani marlunnik katersugaasiveqarpoq ataaseq eqqumiitsulianut katersugaasiviusoq Emanuel A. Petersen-ip Kalaallit Nunaanni qalipaasut tusaamasaanerpaat ilaata qalipagaanik 100 sinnertunik katersalik, aappaalu takuniassallugu soqutiginaatilik Knud Rasmussen-ip inunngorfigaa. Nuummissaaq katersugaasiviit takuniagassaqqissuupput. Nunatta Katersugasiviani Allagaateqarfianilu katersaatit ilagaat issittumi timit paniinnarsimasut tusaamaneqartut, eqqumiitsulianullu katersugaasivimmi qalipakkat 3000-it sinnillit taamatullu saanernik, qisunnik ukkusissamillu suliat takuniagasanuttaaq ilaapput.
Kalaallit Nunaat tupaallannartunik ulikkaarpoq, nuna kusanartoq aamma misigisassat alutornangaartut. Ataani ornikkusullugu sinnattorisat nassaariuk
Sisimiut
Sisimiut illoqarfimmut nutaaliaasumut assersuutissaavoq, eqqaa inunnit silaannarissumiikkusuttunit timikkullu imminnut unammillerusuttunit ornigarneqarluartoq.
Ilulissat
Sermip iigartarfiata eqqaaniilluni iluliarsuit ataqqinarpasillutik sarsuasut isiginnaarlugit inuuneq pitsaanerpaaffissaminut qaffakaattutut ilisarpoq. Ilulissat kangerluat tupinnanngitsumik Unescop nunarsuatsinni eriagisassatut kingornussat nalunaarsuiffiannut ilanngunneqarnera tunngavissaqarluarpoq.
Kangerlussuaq
Kangerlussuaq mittarfiinnaanani allarpassuarnik periarfissaqarpoq. Timmisartumit niugussi pinngortitaq saassinniippoq. Tassani sermersuup iigartarfissua ajornannginnerusumik qanillattorsinnaavarsi.
Aasiaat
Qeqertarpassualimmut feriarnissaq pileritsaassinnaaviuk? Taamaappat Aasiaat Qeqertarsuup Tunuani kujasissumi inissisimasoq tamatumunnga piukkunnarluartuuvoq
Maniitsoq
Maniitsoq pinngortitamik sisorarnermillu nuannarisalinnut alianaalluinnartuuvoq. Illoqarfik qeqertamiittoq qeqertanullu allanut siammarsimasoq ikaartarfeqartitserpoq.
Nanortalik
Ilungersunartorsiorfiusumi eqqissisimasinnaavit? Nanortalik siooragisaqaratik qaqqasiortartunut, qajartortartunut nunakkullu pisuttuartartunut ornigannaajuvoq, immaqalu nannumik naapitsiffiusinnaalluni.
Narsarsuaq
Mittarfimmiit km-it qulaaluaannaat ingerlagaanni sermersuaq tikittariaqarpoq. Iigartartumut qannguluttumut pisuttuarit imal. Erik Aappalaartup naasorissaasup illuliaani takisuumi qallunaatsiat qanillikkit.
Qaanaaq
Qaanaaq Kalaallit Nunaanni illoqarfiit avannarlersaraat. Immap tungaanut sivinganermiilluni Kalaallit Nunaanni illoqarfinnut allanut assingunngilaq. Aqquserngit narlusuut akornini illut tulleriiaarlutik inissisimapput.
Qaqortoq
Kujataani illoqarfiit pingaarnersaat, inuusuttut ilinniarfiat, taaguummik ”Kalaallit Nunaanni illoqarfiit alutornartut alianaannerpaallu ilaannik” ilisarnaatilik.
Tasiilaq
Tasiilaq Kong Oscar Fjord-ip sinaani qaqqap innaani qaqqarsuarnit qutaarluusunit qaavi aputaajuitsunit unguneqarsimalluni inissisimavoq. Taanaannarluunniit pissutigalugu illoqarfik takornariagassaqqissuuvoq.
Upernavik
Upernaviup eqqaata untritilinnik qeqertaqarnera feeriarnermi qajartornissamut naleqqulluinnartuuvoq. Tamanna anorimut oqquuvoq, qatsunngarittarluni pinngortitarlu nalissaqanngilluinnartuulluni. Nunaqarfiit aqqusaartorlugit qajartorsinnaavusi. Juuli-miit aggustimut innuttaasut tikilluaqqusisaqaat. Juuni qaammat aatsaat siku aakkiartulersarpoq.
Allaanerulluinnartunik misigisassanut tikilluarit. Sumi allami aput, siku, qaqqat, imaq arferillu narsaatit qorsuusut naatsiianik naatitsiffiusut qanittuaniippat? Nutaanik pissanganartunik misigisassarsiorit uani.