Kangerlussuup Københavnillu akornanni toqqaannartumik timmineq 2026-mi ingerlaqqissaaq
Air Greenland aamma Albatros Arctic Circle nutaamik isumaqatigiissusiorput piffissami februaarip 10-aniit oktobarip 20-anut 2026 Kangerlussuup Københavnillu akornanni toqqaannartumik aqqut ingerlateqqinniaralugu. Aqqut sapaatit akunneranut ataasiartumik Jettime atorlugu pisassaaq – marlunngornikkut – Nunatsinni takornarianit ornigassatut nuannerineqaqisoq ingerlallugu saniatigullu Sisimiunut Ilulissanullu timmisinnaaneq qulakkeerlugu.
2025-mi Nuuk Københavnip Kangerlussuullu akornanni timminermi sapaatit akunneranut marloriartumik ilaatinneqartarpoq marsip 17-aniit oktobarip 16-anut, aasaaneranilu angallaffiunerpaap nalaanit misilittagaqalernikkut isumaqatigiissut nutaaq tassaalissaaq angalanissamut pilersaarut patajaannerusoq, naak toqqaannartumik aqqut ataasiinnanngortinneqaraluartoq.

- Angalanissamut pilersaarutit naleqqussarsimavavut takornarianut nunamilu angalasunut iluaqutaasumik. Marlunngornikkut Københavnimiit Kangerlussuarmut toqqaannartumik timmineq, nunap iluani aqqutinut ataqatigiissaarneqarpoq, taamaalilluni nunatta iluani angalanerup pitsaasuunissaa qulakkeerneqarluni. Tamanna angalasorpassuanut Kangerlussualiartunut, Sisimiuliartunut Ilulissiartunullu tapertaalluarpoq, angalanissamut pilersaarutit patajaannerulerlutik, Air Greenlandip ingerlatseqatigiiffissuani niuernikkut pisortaagallartoq Mogens Jensen oqarpoq.
Albatros Arctic Circlep ilungersuutigisimavaa ukiuni tulliuttuni 20-ni Kangerlussuup takornariarfissatut piorsarnissaa, taamaattumillu tunisassianik pilersitsiniarnermi sulinerup ingerlatiinnarnissaa soqutigaat, juunimi, juulimi aggustimilu aasaanerani angallaffiunerpaap nalaata avataaniittoq. Isumaqatigiissuteqarnermi nunaqarfimmi suliffissat qulaakkeerinneqataaffigineqarput.

- Kangerlussuaq ornigassatut pilerigineqarpoq, innuttaasut sulisullu tunniusimasut suleqatigalugit tulluussimaarluta piorsaaqataaffigisarput. Københavnip Kangerlussuullu toqqaannartumik aqquteqarnera sammisassat piorsarnerannut pingaartuuvoq – aamma aasaanerani angalaffiunerpaap avataani. Air Greenland Kangerlussuarmut Kangerlussuarmiillu timminernik arlalinnik naleqqussaasoq suleqatigalugu toqqaannartumik aqqutip ingerlatiinnarneqarnissaanut suliarisinnaasavut nuannaarutigiinnarsinnaavavut tulluussimaarutigalugillu, Albatros Arctic Circlemi pisortaq Jørgen Larsen oqarpoq.
Air Greenlandip maannakkut inniminniinermut systemimut aqqut ilanngutsinniarlugu suliaraa nunallu iluani angallavinnik ilallugu, taamaattumik airgreenland.gl-mi timminissamut inniminniisinnaaneq utaqqilaartariaqarpoq.
Aqqut pillugu piviusut:
- Marlunngornerit tamaasa Kangerlussuup (SFJ) Københavnillu (CPH) akornanni timmineq toqqaannartoq
- Jettimemiit Boeing 737-800 (inissat 180-189) atorlugu ingerlanneqartoq
- Piffissaq atuuffia: februaarip 10-aniit oktobarip 20-anut 2026
- Aqqutaani mittoqassanngilaq – aqqut pitsaasoq toqqaannartorlu
Nunap immikkoortuani atuussinnaaffia annertusisaq:
- Sapaatit akunneranut arfinileriartumik Ilulissat (JAV) Kangerlussuullu (SFJ) aqqut – sapaatit akunnerisa ullui tamarmik sapaat kisiat pinnagu
- Sisimiunut (JHS) Kangerlussuarmullu (SFJ) akornanni sapaatit akunneranut pingasoriarluni timmineq – aasakkut angalanissamut pilersaarutini
- Marlunngornikkut taakkununnga ullormi ataatsimi aqqutit:
- Ilulissat – Kangerlussuaq – København
- Sisimiut – Kangerlussuaq – København
Angalanissamut pilersaarutit eqaatsut piumaneqarnerat tunngavigalugu suliat. Air Greenlandimi aqqutit allat assingalugit aallarfissatut piffissat akulikissusaallu nikerarsinnaapput, piumaneqarnerat apeqqutaalluni. Air Greenland ataavartumik pisariaqartitsinermik alaatsinaassaaq angalanissamullu pilersaarutit naleqqussartarlugit naammassisinnaasat atorluarnissaat qulakkeerniarlugu.