2026 januaarip 9, tallimanngorneq
Isumaqatigiissutip atsiorneqarnerata kingornagut peqataasut tamarmik Tuukkap saani assilisipput timmisartumi inuttat ilaat peqatigalugit. Tuukkap piukkunnartut, nunanut allanut unammisartut, sungiusaasut holdlederillu ukioq mannamiit sungiusariarneranni unammiartornerannilu timmisartuuttassavai.
Air Greenland aamma TAAK pingaarutilimmik suleqatigiilersut
Air Greenland Timersoqatigiiffiit Assammik Arsartartut Kattuffianik (TAAK) ukiuni tallimani atuuttussamik suleqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqarput. Isumaqatigiissummi piukkunnartunik qaffasissumilu timersortartunik piorsaaneq sulissutigineqassaaq siunissamullu ungasissumut isigaluni Kalaallit Nunaanni assammik arsarlutik nunanut allanut unammisartut piukkunnarsarnissaannik anguniagaqarluni.
Nunatsinniit nunanut allanut unammisartut nunat tamat akornanni unammiuaarnerni peqataagaangata timersornerinnaq pineqarneq ajorpoq – aammali ataatsimoorneq, kinaassuseq takorluukkallu pineqartarlutik. Nunanut allanut unammisartut meeqqanut inuusuttunullu maligassiuisarput nunalu tamaat ataatsimut katersuuttittarlugu – tassalu Kalaallit Nunaat.
Tamanna takuarput 2023-mi arnat nunanut allanut unammisartut Norgemi VM-imut anngummata, kiisalu angutit nunanut allanut unammisartut 2018-imi nunagisaminni nunarsuarmi pissartanngorniunnermi anngunniarlutik unammimmata. Pisut taamaattut innuttaasunit puigorneqarneq ajorput, tulluussimaarnermik ataqatigiinnermillu pilersitsisarmata.
Nunanut allanut unammisartunik piukkunnarsaaneq sivisuumik ataavartumillu ingerlanneqartussaavoq klubbinilu annertuumik kajumissutsimik sulisoqarluni. Taamaattumik TAAK siunissamut ungasissumut periusissiorsimavoq, tamanik qafffasissumilu unammisartunik piukkunnarsaanissamik, kattuffiit allat suleqatigalugit nunanilu tamalaani unamminerni katersuunnernilu amerlanerusuni peqataanissaq tunaartaralugu.
Tassunga atatillugu Air Greenlandip assammik arsartartut kattuffiata tapersersornerata naleqassusaa takusinnaavaa, nunanut allanut unammisartut sungiusarniarlutik unamminiarlutillu katersuunneranni angalanermut aningaasartuutinik oqilisaalluni. Taamaaliornikkut aningaasat piukkunnartunik piorsaanermut atituumillu sulinermut atorneqarsinnaalissapput, taamaaliornikkut ataatsimoorneq timersornerullu nuannersortai pilersinneqarlutik.
Air Greenlandimi pisortaaneq Jacob Nitter Sørensen
TAAK-imilu siulersuisuni ilaasortaq Mia Egede Rasmussen
A330neo Tuukkap saani isumaqatigiissummik atsiorpaat
Kalaallit Nunaannik kivitsivugut – ataatsimoorluta
- Air Greenlandimit upperaarput nukittuumik ataatsimoornerup Kalaallit Nunaat kivissinnaagaa – soorlu timersorneq aamma taamaattoq. Ilik atorlugu ingerlatsinitsigut sammisat inuiaqatigiinnut naleqartunik pilersitsisut tapersersorpavut – taamaattumik uagutsinnut pissusissamisoorpoq Nunatta timmisartuutileqatigiivisut nunanut allanut unammisartut tapersersornissaat. Taakku uagutsitut nunarput sullippaat nunarsuarmioqatigiinnut Erfalasorput nittarsaallugu, ataatsimullu misigisaq pillugu innuttaasunit katersuutsitsilluni, pisortaaneq Jacob Nitter Sørensen oqarpoq.
Assammik arsartartut kattuffiata ingerlataq Ilik atoreerpai, assersuutigalugu klubbit suleqatigalugit Nunatsinni pissartanngorniunnerit aaqqissuunneranni, kattuffiullu tamanna ingerlatiinnarniarlugu. Ukiunulli arlalinnut suleqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqarnikkut kattuffik periarfissaqalerpoq piffissamut sivisuumut ingerlatassanik pilersaarusiornissamut – atituumik suliaqarneq pilliutiginngikkaluarlugu.
Tamanna Timersoqatigiffiit Assammik Arsartartut Kattuffiani siulittaasup nuannerisupilussuuaa.
- Kalaallit Nunaanni assammik arsarnermi tamanna alloriarneruvoq pingaarluinnartoq. Air Greenlandip tapersiineratigut piukkunnartunik piorsaaneq nukittorsarsinnaavarput nunanullu allanut unammisartut iluaquserlugit, akulikinnerusumik katersuuttoqarsinnaaneratigut unamminernilu misilittagaqarnerulernissamut. Kalaallit Nunaata nunat tamat akornanni saqqumilaaarnerulernissaata saniatigut timersornerinnaq pineqanngilaq – inuiaalli katersuuffeqarnissaat pineqarpoq inuusuttortavullu neriuuteqalersillugit periarfissaqarnerulersillugillu. Unamminerit tamarmik tulluussimaanermik ataqatigiinnermillu oqaluttuarput TAAK siulittaasua Carsten Olsen oqarpoq.
Assammik arsartartut kattuffia siunissamut ungasissumut periusersiorsimavoq, ilaatigut Savalimmiuni Islandimilu assammik arsartartut kattuffiisa qaninnerusumik suleqatigiinnissaannik imalimmik, sungiusaqatigiinnernik unammiuaarnernillu amerlanerusunik kinguneqartussamik. Nunat avannarliit killiit qeqertaanni inuiaat nunani allani unammisartut piorsarnerannik annertuumik misilittagaqarput nunallu tamat akornanni pissartanngunniunnerni peqataanissamik.
Air Greenlandip aamma TAAK, Timersoqatigiiffiit Assammik Arsartartut Kattuffiata, suleqatigiinnissamik isumaqatigiissutaa 2025-mi septembarimi atsiorneqarpoq januaarillu aallaqqaataaniit 2026-miit decembarip 31-anut 2030-mut atuutissalluni. Assimiipput nunanut allanut unammisartut inersimasut Nuunu Marie Lukassen aamma Kuutak K. Olsen unammisartut tujuuluinik atisaqartut.
Air Greenlandip aamma TAAK suleqatigiinnissamik isumaqatigiissutaasa imarisai
-
Suleqatigiinnissamik isumaqatigiissut ilaatigut naleqartitanik imaattunik tunngaveqarpoq:
- Timersornerup peqqissutsillu siuarsarnissaa: Inuusuttut amerlanerusut assammik arsarnermik aallutaqarnissaat naleqartitallu peqqinnartut ilinniarlugit
- Akuutitsineq ataatsimoornerlu: TAAK avatangiisinik ammasunik akuutitsisunillu pilersitsissaaq
- Piukkunnartunik piorsaaneq: Sungiusaasunik ilinniartitsinermut aningaasaliineq piukkunnartunillu piorsaanermik ingerlatsinikkut kinguaariit tullii nukittorsarlugit
- Kinaassutsimik kulturimillu nukittorsaaneq: Assammik arsarnerup inuiaat katersuuffigaat kalaallillu tulluussimaarnerulersillugit.
Isumaqatigiissut ukiuni tallimani atuutissaaq januaarip aallaqqaataaniit 2026 decembarip 31-anut 2030 tungaanut. Imarai ukiumut 500.000 koruunit nalinganut angalaneq, katillugit 2,5 million koruunit.
- Timersornerup peqqissutsillu siuarsarnissaa: Inuusuttut amerlanerusut assammik arsarnermik aallutaqarnissaat naleqartitallu peqqinnartut ilinniarlugit
Nuummi Inussiviup qaliaa qangattangajavippoq juunimi arnat assamik arsarlutik nunanut allanut unammisartut anngunniunnermi ajugaammata, taamaalillutillu ukiut pingasut matuma siornagut Norgemi nunarsuarmi pissartanngorniunnermut anngullutik.
2018-imi angutit nunanut allanut unammisartut nunarsuarmi pissartanngorniunnerat Nuummi ingerlanneqarnerani – ingammik Inussivimmi isiginnaartut – nunagisami kalaaleqatinik illersuinermi ataatsimoorneq misigaat.
ILIK
-
Ilik – akikillisaanermit imartunerusoq
Ilik – tassalu iligisaq – Air Greenlandip inuiaqatigiinni akisussaanerata ilagaa. Matumani inuiaqatigiinni innuttaaqataasutut sammisaqartitsisut soorlu kajumissuseq aallaavigalugu suliniaqatigiiffiit, peqatigiiffiit inuinnaallu suliniaqatigiiffii sammisaminni inuiaqatigiinni naleqartunik pilersitsinermut atatillu timminissamut bilitsinik akikillisaavigineqarsinnaapput.Ilik pingasunik immikkoortoqarpoq: Timersorneq, kultuuri ilinniartitaanerlu. Ilik pillugu annertunerusumik uani paasisaqarit
2024-mi inuit 15.000 Ilik atorlugu bilitseqarput. Annertunersumik uani paasisaqarsinnaavutit
-
Ilik - Suleqat
Ilik – Suleqat tassaavoq Air Greenlandip suleqatigisallu akornanni aningaasaliineq, pisussaaffeqartoq ataavartumik iliuuserisat pillugit avammut saqqummiinissamik sammisanullu uppernarsaasiilluni.
Ilik najoqqutaralugu suleqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqassagaanni naatsorsuutit akuerisat, malittarisassat missingersuusialli ilanngunneqassapput kiisalu qinnuteqaqqusineq, allassimassalluni iliuuseriniagaq qanoq Air Greenland suleqatigalugu inuiaqatigiinni naleqartunik pilersitsissanersoq.